PULMAKÜÜNAL, eluküünal, õnneküünal, mälestuste küünal.
Pulmaküünal (noorpaari küünal) ja küünlad pulmas on kaks täiesti erinevat asja… Õnneküünal on eriline meene abiellujate jaoks.
Soovitan õnneküünla valimisel mõelda sellele, et see pulmahetk pole vaid pulmapäeval ega ka ainult järgime pulmaastapäev. Teie küünal peab süttima ja armastust edasi kandma ka aastakümneid hiljem.
Ärge valige enda küünalt kiirustades. Mõelge tulevikule, kasutage soovi tunda rõõmu ja armastust paljudel aastakümneid.
Olen näinud küünlaid mis põlevad pool pidu ja sellest on järel vaid pool. See on vaid viiv teie ühisest eluteest, mis ei kandu edasi tulevikku ning nii ei tohiks juhtuda.
Keskmine küünla eluiga peaks olema 180 tundi või enam. Soovitan küünal tellida usaldusväärsete tegijate käest ja küsida pisut selle elueakohta. Täna on usaldusväärseim Võhma küünlavabrik. Pulmaküünal, mis on enim neilt ostetud – Deco 10, põlemisaeg 180 tundi. Pakutakse ka küünlaid mis põlevad umbes 4000 tundi. Küünla põlemisaega ei määra küünla suurus vaid vaid materjal. Loomulikult on olemas ka usaldusväärsed erategijad.
Nimetagem siis seda küünalt, mida süüdatakse noorpaari ees, „Elu- või Õnneküünlaks“. Miks just õnneküünal?
Õnnelikke päevi, mis on koos peale abiellumist elatud on ikka rohkem, kui hetki mis on olnud täis tormi ja tuult. Nautige küünlaleegi õrnust ning selle valgust ja soojust. Olles näinud väga palju õnneküünlaid tuttavate kodudes, peatub hetkeks pilk nendel ning imetlen pulmaisade tehtud tööd ja selle ilusa traditsiooni edasikandmist. Olen näinud küünla juppe, mis on hoolega hoitud, andnud soojust ja sära jõudes staatusesse „hõbepulm“. See on aastatega hoolega säilitatud armastuse kireleek. Seda on süüdatud pulma-aastapäeval, erilistel hetkedel ning ka siis, kui kodus on külm ja kõle tunne või et kaasa on läinud ajutiselt kuskile kaugele ära. Isegi siis, kui küünal on juba üle poole esialgsest pikkusest kaotanud, aitab ta hoida armastust ja kodusoojust sümbolina ning tundeid leegitsevaina edasi.
Õnneküünal pole kindlasti mõttetu tolmnev suveniir riiulil. Piret Õunapuu raamatust „Eesti pulm“ selgub, õnneküünal kujunes uue tavana pulmades välja 1970. aastatel, kuid küünlaid ja tuld oleme kasutanud aastasadu sümbolitena. Kõik uus on hästi unustatud vana, nii räägib ka vanasõna. Eestlastele on ikka meeldinud süüdata tuld, loitsida selle juures, mõtiskleda ja rääkida tulega ning lausuda sealjuures häid soove. Vanadel eestlastel oli oma taevavalitseja ja tulejumal Uku. Tuli kandis soojusega kõrgele taevasse soovid ja Uku teadis, kuna on õige aeg need täita. Nii usutakse tänase päevani, et noorpaari õnneküünla leek aitab kõik soovid ja unistused täita!
Erilise tähendusena sümboliseerib küünal abiellujate tugevat ja sooja ning siduvat armastust. See on nagu majakas, mis näitab koju teed, olgu ümberringi torm või päikesepaiste. Annab soojust ning sära endile ja tunnetele. On valguskiireks pimeduses ekslejale ning pakub turvatunnet. Lisaks sellele on küünlad ja tuli alati romantika üheks lahutamatuks osaks.
Seetõttu, uskuge, on sellel õnneküünlal ja traditsioonil imeline vägi, talletab endasse väga palju mälestusi ning aitab koos nendega õnnelikult elus edasi minna.
Süüdates õnneküünalt pulmapeol vaadake korraks üksteisele silmadesse ja talletage see sära ning armastust täis kaaslase pilk oma mällu. Vaadake korraks pulmakülaliste poole ja jätke meelde ka nende soojustandev naeratus. Paljud on öelnud, et see küünla sära muutub aastatega ainult ilusamaks. Kollasele küünlaleegile lisandub aastatega hõbedast tooni, kuldset varjundit ja mine tea, paljud näevad ka kindlasti selles kunagi teemandilist sätendust.
Minu käest on tihti küsitud, mis saab siis, kui küünal otsa saab? Vastus sellele on lihtne, kõik kestab edasi. Armastus ei kao kuhugi!
Õnneküünalt soovitan süüdata pulmas juba peo alguses, kui istutakse lauda sööma. Olen palunud küünla süüdata tavaliselt pruudi emal – ema anna elutuli nendele kahele õnnelikule noorele. Emad on elu andjad, naisena armastuse hoidjad ning kodusoojuse talletajad. Samuti alati kaelaks, mis pöörab mehe pead. On ka erandeid olnud, kus küünla süütavad ühe või kahe tikuga noorpaari vanemad. Vahest olen teinud seda ka ise (vanemate puudumisel vmt) ning läitnud kireleegi õnneküünlas.
Pulmapäev ei ole lihtsalt pidu, vaid päev, milles luuakse imelisi emotsioone ja neid mälestusi säilitatakse terveks eluks! Süüdates igal pulma-aastapäeval küünelt istuge hetkeks leegi valgusse ja meenutage möödunud aasta(tel) kooskäidud õnne- ja murepäevi, ka koos oma lastega. Küllap aitavad pulmapäeva
foto: Võhma Valgusevabrik helgete rõõmude meelespidamine paremini hakkama saada keerdkäikudega, mis ikka eluteel võivad ette tulla.
Ilusaid õnnepäevi soovides ning seda traditsiooni edasi kandes
pulmaisad Marko Pille ja Raul Kivi
