Et vastata küsimusele „milleks“, peab vaatama natuke ajalukku. Vanasti oli pulmades ametimeeste kohapealt lihtne. Kedagi ei pidanud valima või näpuga näitama, sest vastavalt oma staatusele kogukonnas olid sul pulmas omad aukohustused.

Nii näiteks oli kogukonna kõige auväärseim mees isameheks (täpsustuseks: see ei ole kaugeltki Pulmaisa/pulmavanaga samastuv amet). Pruudi vallalised õed/sõbrannad olid pruutneitsiteks, kes hoolitsesid pruudi heaolu, pulmapeol köögipoole ja muu korralduse eest. Peiupoisid olid vallalised peiu vennad/sõbrad, kes turvasid pulma, hoolitsesid meelelahutuse ja joogipoolise eest jms. Peiupoisse ja pruutneitsisid oli võrdne arv ning nad moodustasid pulmade ajaks paari. Olid veel olemas kaasikud ehk pulmalaulikud, lapulised ehk kontvõõrad, mõõgaema (auväärseim kogukonna naine) ehk isamehe naine pulmas jpm.

Ajaloost on kandunud edasi see tore komme, et pulmades on olemas noorpaari usaldusisikud, kelle vastutusalasse kuuluvad teatud kindlad kohustused. Kuigi need inimesed tänasel päeval määratakse ametisse pruudi ja peiu poolt. „Milleks“ vastus seisnebki selles, et neid inimesi on vaja pulmapäeva tõrgeteta sujumiseks ning kogu pidustuste õnnestumiseks.

Milliseid siis valida neid ameteid ja kui palju näiteks peaks neid olema pulmapeol.

Kõige olulisem ükskõik millise tegevuse juures pulmapeol on jätkuvalt küsimus – miks me seda teeme või milleks seda vaja on? Ühte ja kindlat valemit või soovitus siinkohal ei olegi olemas. Loomulikult ei ole välistatud see, et mitte ühtegi külalist ei määratagi ametisse ja ametimehi pole üldse ning „tööd“ teevad ainult palgatud personali inimesed.

Praktika näitab, et on sageli siiski vaja ametimehi (külaliste abi), sest noorpaar ei suuda ja ei peagi kõike ise pulmapeol haldama või kontrollima või ootamatustega tegelema. Kõige olulisemaks ametimeheks on kindlasti pulmaisa, kes – tunneb kombeid, tavasid ja etiketti, koostab sobiva meelelahutusprogrammi ning kogu pulmapäeva sündmuste kava ja vastutab selle õnnestumise ning elluviimise eest. Pulmaisa on see isik, kes valitakse aegsasti enne pulmapäeva ära, nagu ka näiteks muud tarvilikud – ansambel, DJ, foto- ja videograaf, pulmaauto juht, toitlustajad jne. Külalistest abilised reeglina avalikustatakse alles peokohas.

Kui püüda vastata küsimustele – miks ja milleks – järeldub kohe, et ilma vajaliku funktsioonita ehk sisutühje ameteid pole mõtet pulma tekitada. Kohaste pulmaametite nimekiri ja vajalikkus sõltub väga palju konkreetsest pulmastsenaariumist ning noorpaari soovidest ja külaliste ootustest. Sestap ongi vajalik paikka panna esialgne sündmuste kava, koos tegevuste plaaniga, millest saab ülevaate – millised võiksid olla kitsaskohad, kus külalised saaksid oma panuse anda pulmapeo õnnestumisele.

Sellised olukorrad näiteks on:

  • Kus asuvad joogid, mida vajadusel juurde tuua. Kas sinna ruumi peaks pääsema igaüks või ainult piiratud arv inimesi, kes teavad, kus võib käia, et ei segataks personali tööd. Kust saab vajadusel korgitseri jms. Siinkohal saab abiks olla nt veinikeldri ülem, sest ka kõige kogenumad palgalised teenindajad ei pruugi õigel hetkel kõike märgata.

  • Kui varastatakse pruuti, siis – mis nüüd saab, kes vastutab hooletuse eest, et pruut kaotsi on läinud ehk, mis nüüd edasi saama hakkab. Selline olukord ei tohiks olla organiseerimata peitusemäng. Siinkohal on suureks abiks pruudivalvur, et külalised näiteks ebameeldivaid ülemeelikusi ei teeks pruudiga. Pulmaisa paneb juba peo alguses paikka kõik reeglid ning aitab korraldada lunastuse.
    Vanasti varastati pruuti plaaniga saada ta endale kaasaks või hoopis takistada mingi mõne vastumeelse liidu loomist vmt. Pruudivargus oli väga tõsine asi, mille tagajärjeks võis olla suisa sõja puhkemine (kuulsaim vist on Trooja sõda). Tänapäeval on see sõprade vembuviskamine, millega pannakse proovile peig, kas mees suudab perekonna au eest seista ning naise tagasi „osta“ tegevuse või kingitusega. Sobivaks lunanõudeks on alati humoorikad etteasted/katsumused, meened, märjuke vms.

  • Kas kõikidel külalistel on olemas kaaslane, kellega näiteks koos tantsida? Bänd või DJ mängib kõikidele külalistele ning noorpaar on maksnud selle eest, et igaühel oleks hea ja meeleolukas olla. Siinkohal peaks erilist tähelepanu pöörama just vanemale generatsioonile, et vanaema, vanaisa, lell, tädi või hoopis ämm või ilma kaaslaseta külaline ei jääks ainult pealtvaatajaks. Suureks abiks saab olla siinjuures nt tantsukunn või -kuninganna vmt, kelle tantsukutsele on „võimatu keelduvalt vastata“.
    Samuti võiks välistada seda, et tüdrukud tantsivad omaette ja poisid ajavad samal ajal lauas „kalamehe“ jutte. Siinkohal paneks härrasmeestele südamele, et oma daami tantsusoove täidab õige mees alati ise, mitte võõrad.

  • Kui võetaks napsu abiellunute terviseks, kas on ikka sobilik, et kogu pulmapeo kõige pikem ja populaarsem toost on – „palju õnne noorpaarile!“. Sellisel tähtsal elusündmusel mitte võiks vaid suisa peaks ütlema midagi elutarka, humoorikat, isiklikku ja meeldejäävat. Tegusad pulmaisad teavad, kuidas sellist olukorda lahendada, et külalistel oleks alati midagi õigel hetkel toostina öelda.

  • Nutisõltuvust peetakse ka üheks pulmapidu pärssivaks asjaoluks. Siinkohal ei ole lahenduseks see, et näiteks nutipolitsei korjab kõik telefonid ära või palume külalistel need koju jätta vmt. Telefoni võib inimesel olla vaja kasutada terve õhtu jooksul väga olulistel põhustel. Näiteks – tellida transport koju, olla pidevas kontaktis lapsehoidjaga, olla valvel, kui lähedasega kodus peaks midagi juhtuma, reageerima ootamatule töökohustusele ja appi tõttama, saada teavitusi signalisatsioonilt/valveseadmelt, kutsuda vajadusel kohale kiirabi või päästeteenistust jpm. Ka siinkohal teavad tegusad pulmaisad, milliste pulmaametite ja tegevustega saab nutisõltuvust panna tööle hoopis pulmapeo hüvanguks.

Analoogseid olukordi on veel mitmeid. Need olid vaid mõned näited. Pulmavanadel on palju nippe ja plaane, kuidas panna pulmapidu „elama“ nii, et kõik külalised tunneksid ennast, mitte töölisena vaid hoopis oluliste külalistena oma ülesannete täitmisel.

Külalistele, aga paneks siinkohal südamele, et kõige paremini õnnestub üks pulmapidu alati teie vahetul osavõtul. Pulmapidu ei ole mitte ainult noorpaarile. See on meie kõikide suursündmus, kus kaks armunud südant moodustavad kõige üllama liidu, et elupäevade lõpuni ühes rütmis tuksuda. Seepärast on kõikide aukohus olla igas olukorras aktiivne pulmaline.

Autorid: Raul Kivi  ja Marko Pille